toimetulekut

Toimetulekut on psühholoogia, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkondades kasutatav mõiste, mis kirjeldab inimese võimet toime tulla eluliste väljakutsetega ning säilitada toimivus ja heaolu. See hõlmab nii otsest probleemide lahendamist kui ka emotsioonide ja stressiga toimetulekut ning vajadusel abi otsimist. Toimetulek võib muutuda sõltuvalt olukorrast ning selle eesmärk on säilitada või taastada isiklik funktsioon.

Mõiste pärineb tegusõnast toimetulema, mis tähendab "toime tulla" või "koos toime saada". Toimetulek jaguneb sageli mitmesse vormi: probleempõhise (probleemiga seotud lahendustele keskenduv) toimetulek, emotsioon-keskne toimetulek ning vajadusel vältiv või vältimisele kalduv toimetulek. Erinevad stiilid võivad olla aktiivsed või passiivsed ning neid võib mõjutada kultuuriline taust ja isikuressursid.

Rakendusalad on laiad: tervishoid ja krooniliste haiguste juhtimine, rehabilitatsioon, perekonna- ja sotsiaalteenused, haridus, töö- ja karjäärivarunäidud ning kriisi- ja stressijuhtimine. Olulised tegurid, mis toimetulekule mõjuvad, hõlmavad isiksuseomadusi, eneseusku ja enesetõhusust, sotsiaalset tuge, majanduslikke ressursse ning situatsioonilisi tegureid nagu stressitaset ja ümbritsevat keskkonda.

Mõõtmise ja sekkumise poolest keskendutakse tavaliselt nii funktsioneerimise kui ka erinevate toimetuleku-strateegiate hindamisele ning isiklike ressursside arendamisele. Kritiseeritakse mõistet seoses kultuuriliste erinevuste ning normatiivsete ootustega, mis võivad viia liigse patoloogiseerimise või liialt kitsaste arusaamade tekkimiseni. Seadmetes ja programmides keskendutakse üldiselt tugevustele ja kohanemisvõime parandamisele.

Seotud mõisted: vastupidavus, toimetuleku stiilid, kohanemisvõime, enesetõhusus, adaptiivne funktsioneerimine.