funktsioneerimise

Funktsioneerimise mõiste viitab protsessile, mille käigus aine molekulidele või nende pindadele lisatakse või muudetakse funktsionaalseid gruppe, et muuta nende keemilisi ja füüsikalisi omadusi, reaktiivsust ja interaktsioone teiste ainetega. See kontseptsioon on levinud keemias, materjaliteaduses ja biomeditsiinis ning hõlmab nii kovalentset kui ka mitte‑kovalentset modifitseerimist.

Peamised meetodid on kovalentne funktsioneerimine (funktsionaalse gruppide lisamine), silaniseerimine, graftimine ja click‑chemistry põhised lähenemised ning mitte‑kovalentsed viisid, nagu adsorptsioon ja pindade plasmatöötlus. Funktsioneerimine võib toimuda pinnatasandil või molekulaarsel tasandil ning eesmärk on parandada omadusi nagu lahustuvus, dispersioon, stabiilsus ja võime siduda teisi ühendeid.

Rakendused hõlmavad katalüsaatorite aktiivsuse kontrolli, ravimite kohaletoimetamist, biomarkerite märgistamist ja sensooride tundlikkuse parandamist, nanomaterjalide ja tekstiilide omaduste kohandamist ning keskkonnatehnoloogilisi rakendusi.

Väljakutsed hõlmavad kontrollitud ja püsiva funktsionaliseerimise tagamist, skaleeritavust ja majanduslikkust, ohutus- ja keskkonnamõjusid ning kvaliteedi kontrolli, et tagada korduvus ja jätkusuutlikkus.