tegusõnast

Tegusõnast on keeleteaduses kasutatav mõiste, mis viitab verbide kogumikule või verbide sõnastikule. Tegusõnast võib olla osa suuremast üldsõnastikust või eraldi andmebaasina ning see keskendub tegusõnade pessimis- või moodvarustusele. Selles esitatakse tavaliselt vereinfiniiv (infinitiivvorm) ja selle erinevaid pöörduvorme, samuti märgitakse võimalikud kasutusviisid ning näidete või märkuste abil seda vormi kuju ja tähendus.

Tegusõnastid võivad sisaldada erinevaid andmeväljasid. Tavapäraselt sisaldab iga sissekanne infitiivi ehk põhisõna, loomulikke või levimisi vorme, ning tihti ka morfoloogilisi või süsteemseid kirjelduseid (näiteks verbivormi tüüpi, ajavormi või kõlbumust puudutavaid märgendid). Mõnikord lisatakse ka tähenduse selgitusi, sünonüüme ja näidismenuste lauset, et konteksti paremini illustreerida. Sõnastikus võib esineda ka info keelelise ebakorrapäisuse või erandite kohta pöördvormides.

Kasutus ja tähtsus. Tegusõnaste sõnastikud on kasulikud nii keeleõppes kui ka keeleteaduses: need lihtsustavad morfoloogilist analüüsi, keeletoimetust ja õppeprotsessi, aidates kasutajatel leida vastavaid vorme, mõista pöörduvormide süsteemi ning kontrollida korrektset kasutust. Digitaalsetes korpustes ja keeleteenustes kasutatakse tegusõnast rohkem automaatse morfoloogilise märgistuse ning keeletoimetuse tööriistade alusena. Kokkuvõttes on tegusõnast keskne ressurss verbide õigsuse ja õppimise jaoks.