sõnastikud

Sõnastikud on keelelised viited, mis kirjeldavad sõnade tähendusi, hääldust, grammatikaomadusi, vorme ja näiteid kasutusest. Nende peamine eesmärk on standardiseerida sõnavara, säilitada keeleressursse ja aidata inimestel keelt kasutada nii kirjutades kui kõnes.

Erinevad tüübid vastavad erinevatele vajadustele. Ühe keele sõnaraamatud pakuvad tähendusi ja näiteid ainult ühes keeles; kahekeelsed sõnaraamatud ühendavad kaks keelt (nt eesti–inglise) ja võimaldavad mõistmist mõlemas keeles. Õppijate sõnaraamatud on mõeldud keeleõppijatele, pakkudes lihtsustatud definitsioone, palju näiteid ja grammatikaseoseid. Terminoloogilised sõnaraamatud keskenduvad erialasele sõnavarale; etümoloogilised loetlevad sõnade päritolu; hääldus- ja fonoloogilised annavad hääldusjuhised; sünonüümide ja antonüümide sõnaraamatud laiendavad sõnavara.

Sõnaraamatute koostamist nimetatakse leksikograafiaks. See teadus hõlmab sõnavara kirjeldamist, selle standardiseerimist ning sageli korpusandmete kasutamist ja kasutajate tagasisidet, et hoida teavet ajakohasena.

Digitaalne ajastu on muutnud sõnastikke märkimisväärselt. Veebiversioonid ja mobiilirakendused pakuvad kiiret ligipääsu ning sagedasi värskendusi. Paljud sõnaraamatud kasutavad korpuste andmeid ja otsingupõhiseid mehhanisme, samuti võimalust koguda kasutajapõhiseid parandusi. Näiteks vabatahtlikult koostatud ressursid, nagu Wiktionary, on laialdaselt kättesaadavad ja kaasahaaravad.