Kardiovaskulaarsed

Kardiovaskulaarsed ehk südame ja veresoonte süsteemiga seotud nähtused hõlmavad nii normaalseid füsioloogilisi protsesse kui ka haiguste spektrit, mis mõjutavad südame toimimist ja verevarustust. Mõiste keskendub südamele, veresoontele ja nende koostoimetele elundite verevarustuses.

Südame ja veresoonte süsteem koosneb südamest, arteritest, veenidest ja kapillaaridest. Südamefunktsioon hõlmab vere pumba ja vererõhu reguleerimist, veresooned tagavad veremahu ja verevoolu organitele. Tervist mõjutavad elustiil, toitumine, liikumine ning hormonaalsed ja närvisüsteemi regulatsioonid.

Kõige levinumad haigused on arteriaalne hüpertensioon (kõrge vererõhk), koronaararterite haigus (südame verevarustuse häired), insuldid, südamepuudulikkus ja perifeersed veresoonkonnahaigused. Riskifaktorid jagunevad modifitseeritavatesse (suitsetamine, ebatervislik toitumine, liigne alkohol, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, kõrge kolesterool) ning mittemodifitseeritavatesse (vanus, sugupõhjus, perekondlik eelsoodumus, diabeet).

Diagnoos ja ravi põhinevad kliinilisel läbivaatusel ning pildiuuringutel: vererõhu mõõtmine, lipiidiprofiilid, vereglükoos, elektrokardiograafia (EKG), südame ultraheli (echokardiograafia) ning vajadusel arterite kujutavad uuringud. Ravi keskendub riskitegurite vähendamisele ning võib hõlmata elustiili muutmist, ravimeid (antihüpertensioonid, statiinid, antikoagulandid või trombotsed ravimid) ja vajadusel invasiivseid sekkumisi (angioplastika, südame bypass).

Ennetus hõlmab regulaarsed tervisekontrollid, tasakaalustatud toitumist, füüsilist aktiivsust, suitsetamisest loobumist ja kehamõõte kontrolli. Kardiovaskulaarsed haigused on globaalne terviserisk, seetõttu on esmane ennetus ja varajane avastamine kriitilised.