veresoonkonnahaigused

Veresoonkonnahaigused on haigused, mis mõjutavad veresoonte seina ja verevoolu ning võivad puudutada artereid, veene ja kapillaare. Need haigused võivad põhjustada isheemiat, ödeemi või verejooksu ning mõjutada peaaegu iga keha osa.

Peamised alaliigid on arteriaalsed haigused, veenide haigused ja aju- ning seljaaju veresoonkonna haigused. Arteriaalseid haigusi iseloomustab tavaliselt eheline ateroskleroos ja selle tüsistused, nagu perifeerne arteriaalne haigus või aneurüsmid. Veenide haigused hõlmavad veenilaiendeid, veenitromboosi ja posttrombootilist sündroomi. Aju- ja seljaaju veresoonkonna haigused hõlmavad insulte ja muid isheemilisi kahjustusi.

Riskifaktorid hõlmavad suitsetamist, kõrget vererõhku, diabeeti, kõrget kolesterooli, ülekaalulisust, vähest füüsilist aktiivsust ja vanust, samuti geneetilist eelsoodumust ja hormonaalseid tegureid.

Sümptomid sõltuvad haiguskolde asukohast. Arteriaalsete haiguste korral võib esineda jalavalu või krambid treeningul, naha kahvatus või külmus. Veenhaiguste puhul võivad tekkida turse, valu ning naha muutused. Ajuveresoonkonna haigused avalduvad äkilise nõrkuse või pareesi, näokontuuride muutuse, kõnehäire, pearingluse või tugevasti peavaluna.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel, vereanalüüsidel ja kujutamismeetoditel, nagu Doppler-ultraheli, CT või MRI ning vajadusel angiograafia. Ravi keskendub riskifaktorite vähendamisele, ravimitele (statiinid, antiplateletid, antihüpertensiivid, diabeedi kontroll), elustiili muutustele ja vajadusel kirurgiliste või radioloogiliste sekkumistele (angioplastika, stent, bypass). Ennetus ning varane avastamine parandavad prognoosi.