Kantserogeensuse

Kantserogeensuse mõiste viitab protsessile, mille käigus normaalsetest rakkudest arenevad pahaloomulised kasvajarakud. See on mitmeastmeline ja keeruline protsess, mis hõlmab geneetilisi ja epigenetilisi muutusi ning rakkude vastust keskkonnamõjudele.

Etapid on tavaliselt kirjeldatud kui algatus, edendamine ja progressioon. Algatusfaasis tekivad DNA kahjustused, mis võivad põhjustada püsiva mutatsiooni. Edendamise faas hõlmab mutatsioonide ja proliferatsiooni võime suurenemist ning rakkude paljunemise kiirenemist. Progressioon viib rakkude üha agressiivsema käitumiseni ning võib lõppeda kliiniliselt kasvajale iseloomulike omaduste ilmnemisega, sealhulgas invaasioon ja metastaaside teke.

Kantserogeensed tegurid jagunevad füüsikalisteks, keemilisteks ja bioloogilisteks. Füüsikalised tegurid hõlmavad ioniseerivat kiirgust ja UV-kiirgust. Keemilised tegurid võivad olla näiteks tubakasisaldavad ained, aflatoksiinid, arseen ja teised kemikaalid. Bioloogilised tegurid hõlmavad viiruseid (nt HPV, hepatiit B ja C, Epstein-Barr) ning kroonilist põletikku ja immuunpuudulikkust, mis suurendavad kasvajarisk.

Mekanismid hõlmavad DNA kahjustuste põhjustatud mutatsioone, epigenetilisi muutusi ja rakkude tsüklijuhituse häireid; apoptoosi vältimist; genoomilise ebastabiilsuse suurenemist; samuti angiogeneesi, kudede invasiooni ja metastaaside tekkimist.

Ennetus ja tähtsus: kantserogeeni kokkupuutesse pööratakse tähelepanu ning riskitegurite vähendamine ja varane avastamine parandavad prognoosi. Näited hõlmavad suitsetamisest loobumist, HPV ja HBV vaktsineerimist, alkoholi mõistlikku tarbimist, kiirgus- ning kemikaaliohjamide vähendamist ning regulaarset terviseekontrolli.