aflatoksiinid

Aflatoksiinid on rühm mükotoksiine, mida toodavad peamiselt Aspergillus flavus ja Aspergillus parasiticus ning mõnikord ka teised Aspergillus-liigid. Kõige olulisemad kokkupandud ühendid on aflatoksiinid B1, B2, G1 ja G2; B1 on kõige toksilisem ja tugevam rakulähedane kant. Aflatoksiinid on inimese ja loomade tervisele kergesti kahjulikud ning võivad põhjustada maksakahjustusi ja pahaloomulist maksakasvajat.

Kui aflatoksiinid satuvad toiduaineid, on nende esinemine tihtipeal seotud soojades, niisketes kliimatingimustes ning nii põllumajanduslikul kui post-harimisel hankimise ja ladustamise ajal. Kõige vastuvõtlikumad toidud hõlmavad maissi, maapähkleid, puuviljamoodid, pähkleid ja maitseainete jämedaid partiisid. Loomadel, kellele antakse saakloomade või piima jaoks saaktoode, võib aflatoksiinide jääk esineda ka piimas, liha või munades.

Toksilisus ja mehhanism: aflatoksiinide toimeperiood hõlmab maksas toimuvat biotransforteerimist, mille käigus moodustuvad reaktiivsed epoksüüdid, mis võivad moodustada DNA-adukte ja viia mutatsioonide tekkeni. Selle tulemusena on suurenenud risk maksavähile, immuunpuudulikkusele ja akuutsele toksiinile kahjustuste korral.

Tuvastamine ja piirangud: aflatoksiinide tootmist ja sisaldust kontrollitakse laborites HPLC-, LC-MS- või immunoassay-meetoditega. Rahvusvahelised standardid, nagu Codex Alimentarius ja rahvusvahelised reguleerimis- ja toiduturvalisuse normaalsed piirangud (näiteks EU ja USAFDA), määravad maksimaalsed lubatud tasemed toiduaineid, et vähendada inimeste ja loomade ekspositsiooni.

Ennetus ja kontroll: head põllumajanduslikud tavad, vastupidavad kultivarid, mitmekülgsed kontrollimeetodid (nt mittetootlikud A. flavus- tüved), koristus, adekvaatne kuivatamine ja säilitustingimused, mille käigus niiskus ja temperatuur on kontrolli all, ning sorteerimine aitab vähendada aflatoksiinide saastet.