immuunpuudulikkusele

Immuunpuudulikkusele viitab organismi võime puudu või vähenenud suutlikkus vastata patogeenidele, nagu viirused, bakterid, seened või parasiidid. See olukord võib olla sündroomina, haigusena või meditsiinilise toime all, näiteks immuunsüsteemi inhibiitorite kasutamise tagajärjel. Immuunpuudulikkus võib olla sündinud või hankitud, ning see jaguneb peamiselt kahte peamist tüüpi: primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus.

Primaarne immuunpuudulikkus on haruldane, sündinud olukord, kus immuunsüsteem puudub või on vigane alates sündist. Selliste haiguste hulka kuuluvad näiteks *Common Variable Immunodeficiency* (CVID) ja *Severe Combined Immunodeficiency* (SCID), mis viivad tugevatele ja korduvatele infektioonidele. Sekundaarne immuunpuudulikkus tekib pärast sündi, näiteks haiguste, ravimite või vanuse tagajärjel. Näiteks HIV/AIDS vähendab immuunsüsteemi aktiivsust, samuti võib keha immuunvastust vähendavad ravimid, nagu kortikosteroidid või tsütostaatikumid, põhjustada immuunpuudulikkust.

Immuunpuudulikkuse sümptomid võivad olla mitmesugused, kuid tavaliselt sisaldavad korduvat nina-, kõri- või hingamisteede infektsioone, haavade hästi paranemata jäämist või kroonilist diareed. Diagnoosiks kasutatakse veretestide, immuunvastaste testide ja muude meditsiiniliste meetodite abil. Ravimiseks on oluline patogeeni identifitseerimine ja vastav ravim, samuti immuunvastaste preparaatide kasutamine, nagu immunglobiinide infuusioonid.

Ennetamiseks on tähtis hoida hea kehalist tervist, väldida riskikäitumist ja järgida meditsiinilisi soovitusi, kui on risk patogeenidele alt. Regulaarne meditsiiniline kontroll on oluline, et varajast teada saada võimalike immuunpuudulikkuse tekitajatest.