Irratsionaalsus

Irratsionaalsus on mõiste, mis kirjeldab olukordi, kus mõtlemine või käitumine ei järgigi selget ratsionaalset põhjendust. Filosofias ja igapäevases arutluses viitab see sageli otsuste tegemise või arutlemise mittetäielikule või ebaõiglale liikumisele. Matemaatikas tähistab irratsionaalsus omadust, kus number ei saa väljendada kui kahe täisarvu suhet.

Irratsionaalsed arvud on need väärtused, mida ei ole võimalik väljendada kui p/q, kus p ja q on täisarvud ja q erineb nullist. Näited on ruutjuur 2, pi ja konstant e. Nende kümnendväljend on lõpmatu ja mitte-korduv. Irratsionaalsed arvud on reaalarvude hulgas tihedad ning neid on lõputult palju; nende olemasolu näitas, et reaalarvude võrdearvud ei lõpe alati koostamisel.

Ajaloo kontekstis on irratsionaalsus olnud olulisel kohal. Esimene kuuldav tõestus ruutjuure 2 irratsionaalsusest tuleb antiikmaailmast ning on seotud Pythagorase koolkonnaga, kelle juhid nägid selles vastuolu kuulsa arusaamaga, et kõik loodavad tähendada täisarvude suhet. See teema aitas kujundada arusaama numberteooriast ja matemaatiliste tõestusmeetodite arenemisest.

Irratsionaalsust käsitletakse ka sotsiaalteadustes ja kognitiivses psychology. Inimesed teevad sageli irratsionaalseid otsuseid, mõjutatuna kognitiivsetest veadest, soovidest ja kontekstist. Majanduses ja otsustusmudelites uuritakse, kui palju inimkäitumine kaldub rangest ratsionaalsest optimaalsusest ning millised strateegiad võivad irratsionaalsust vähendada.