Imendumishäired

Imendumishäired ehk malabsorptsioonihäired on haiguste rühm, mille puhul peensoole ei suuda toitaineid korralikult imenduda. See võib põhjustada toitainete puudust, kehakaalu langust ja seedehäireid ning mõjutada üldist tervist.

Põhjused on mitmekesised: need võivad tuleneda peensoole limaskesta kahjustustest (tsöliaakia, Crohni tõbi, nakkushaigused), pankrease ensüümide puudulikkusest, sapi omastumise või lipiidide imendumise häiretest, soole resektsioonidest või muudest anatoomilistest muutustest, kroonilisest bakteriaalsest ülekasvusest peensooles (SIBO) ning kaasuvatest ravimite kõrvaltoimetest.

Sümptomid hõlmavad kroonilist kõhulahtisust või rasvaseid, õliseid väljaheiteid (steatorrhea), kaalulangust, kõhuvalu ja täiskõhutunnet. Toitainepuudused võivad põhjustada aneemiat, väsimust, luupehmendust ja muid terviseprobleeme ning avalduda nahas, küüntes või närvisüsteemis.

Diagnoosi püstitamiseks kogutakse hoolikas anamnees ning teostatakse laboratoorsed ja pildiuuringud: vereanalüüsid toitainepuuduste näitajate hindamiseks; väljaheite analüüs rasvade suhtes; tsöliaakia seroloogia (kahtluse korral); vajadusel peensoole endoskoopia ja biopsia. Mõnel puhul kasutatakse D-xylose testi või vajadusel radioloogilisi uuringuid.

Ravi keskendub põhjuse kõrvaldamisele ja toitumise korrigeerimisele: põhihaiguse ravi (nt gluteenivaba dieet tsöliaakia korral, Crohni ravi), laktoosi piiramine või vältimine vastavalt taluvusele, pankrease ensüümide asendamine, vitamiinide ja mineraalide täiendused, ning vajadusel antibiootikumid SIBO korral.

Prognoos varieerub sõltuvalt põhjusest ja haiguse varasemast avastamisest. Mõnel juhul on toitumise ja ravi abil võimalik sümptomid kontrolli all hoida, teistes on tegemist pikaajalise või kroonilise sekkumisega.