Esterühendid

Esterühendid ehk esterid on organicsed ühendid, mis tekivad karboksüülhappe ja alkoholi kondenseerumise käigus ning mille molekulil on funktsionaalrühm –COO–. Üldkeemiliselt on esteride struktuur R-CO-O-R', kus R ja R' võivad olla erinevad alküüdi- või arüülrühmad. Nende nimekasutuses märgitakse esmalt alkoholi osa (R') ning seejärel karboksüülhappe osa (R–COO–). Näiteks etüülatsetaat (etüül-aatsetaat) on ester, millel on etüül- ja atsetaatgrupid.

Moodustumine ja nimetamine: kõige levinum viis esterite sünteesiks on Fischeri esterifikatsioon, kus karboksüülhape reageerib alkoholiga tugeva hape katalüüsil ja vabaneb vesi. Reaktsioon on pööratav, seetõttu kasutatakse sageli liigset alkoholi või veega oksüdseerimise vältimiseks. Estereid võib saada ka transesterifikatsiooni teel või erinevate reaktsiooni tingimuste all, näiteks katalüütilise konversiooni abil.

Hüdrolüüs ja reaktsioonid: esterid hüdroliseeruvad keemiliselt happel või alusel. Happehüdrolüüsna genereerib karboksüülhappe ja alkoholi, samas aluseliselt hüdrolüüsides tekib karboksülaat-soola ja alkohol. Saponifikatsioon viitab alusel toimunud hüdrolüüsile, mis annab karboksülaadi soolalahuse ja alkoholi.

Kasutus ja iseloomud: estersid on sageli lõhna ja maitseomaduste poolest olulised ning neid kasutatakse parfüümides, maitseainetes, lahustites ning polüesterplastides. Kõrgematel molekulidel on estersed aatomifunktsioonid polüesteride sünteesil ja biokütustes, kus rasvhapete metüülesterid moodustavad biodiiseli. Looduslikult esinevad need triglütseriidides ja paljudes loomarakkudes ning annavad toodetele spetsiifilise aroomi ning stabiilsuse.