alküüdi

Alküüüd on süsivesinike klass, mille molekulides on vähemalt üks kolmikside C≡C. Avatud ahelaga alküüde iseloomustab üldvalem CnH2n-2; terminaalsed alküüüd on struktuuriga R-C≡CH, sisemised aga R-C≡C-R'. Kolmikside tõttu on mõlema süsiniku sideühendused sp-hibridiseeritud ja molekulid on tavaliselt lineaarsed või väga lähestikku ühe mõõtmega.

Füüsikalised ja keemilised omadused: alküüüd on üldiselt mittepolaarse loodusega ning lahustuvad paremini orgaanilistes lahustites kui vees. Nende keemistemperatuurid kasvavad koos ahelate pikkusega. Nad on reaktiivsed lipuliste lisamisreaktsioonide poolest; lahtimu läbipääs võib olla koht lisada H2, HX või X2 ning need võivad läbida hüdraatatsiooni, reduktsiooni või oksüdatsiooni põhinevaid teekondi.

Reaktsioonid ja kasutus: olulised lisamisreaktsioonid hõlmavad H2 lisamist alkenide sarnaselt, halogeenide lisamist ja vesiniku lisamist. Hüdraatsioon mercuuria katalüüsil annab tavaliselt vastava ketooni, kui R ≠ H; terminaalne alküüdi (R = H) võib anda acetaldehüüdi. Hydroboratsioon-oxidatsioon annab terminaalsele alküüdele antib Markovnikov režiimis aldehüüdi. Alküüde saab sünteesida dihalogeenide dehüdrohalogenatsiooniga tugeva alusega (näiteks NaNH2 NH3), mis tekitab kolmikside, või teiste provokatsioonide kaudu.

Kasutus: alkeene sünteesile ja polüynide, lisaks kõrgseisukindlate ühendite tootmiseks ning tööstuslikes sünteesides kasutatavate alkehõõtmete lähteaineks.

Ohutus: alküüüd võivad olla tuleohtlikud ja mõni neist on toksiline või kahjulik ning gaasilisel kujul võib esineda tuleohtlikkus.