aldehüüdi

Aldehüüd on orgaaniline ühend, mille molekulis on karbonyülrühm -CHO, kus süsinik on seotud ühe külgjaine R ja vesiniku aatomiga. Üldkeem on R-CHO. IUPAC-nomenklatuuris kasutatakse lõppu -al. Aldehüüdid moodustuvad paljudes keemilistes protsessides ja neid leidub nii looduses kui tööstuses.

Füüsikalised ja keemilised omadused: aldehüüdi karbonyülrühm on polaarne, mis annab ainetle teatava lahustuvuse ja liigse lenduvuse. Aldehüüüdid on sageli vedelad või gaasilised ja neil on iseloomulik terav lõhn. Nad on reaktiivsed: nad oksüdeeruvad kergesti karboksüülhapeteks või edasi oksüdeerudes nõrgemini kuni karboksüülhapeaineteni; reduktsioon võib anda primaarseid alkohole. Aldehüüdid võivad osaleda nukleofiilsetes lisumissioonides ja aldoolide sünteesil.

Nimetamine ja näited: aldehüüdide nimetus põhineb R-keti nimel, millele lisatakse lõpp -aldehüüd. Tuntumad näited on formaaldehüüd (formaldehüüd), atsetaldehüüd (atsetaldehüüd) ja bensaldehüüd (bensaldehüüd). Nad erinevad oma süsinikuahela pikkuse ja külgarühma tõttu nii lõhnas, polaarsetes omadustes kui ka kasutusalades.

Kasutused ja ohutus: aldehüüde kasutatakse lahustitena, lõhna- ja maitseainetena ning keemilistes sünteesides. Neid reguleerib nii tootmise kui kasutamise turvalisus: paljud aldehüüdiühendid on lenduvad ja ärritavad hingamissüsteemi ning silmi, ning võivad olla toksilised. Tööstuses rakendatakse sobivaid kaitseabinõusid ja head ventilatsiooni.