Aldehüüdid

Aldehüüdid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on karbonyla rühm -CHO. Karbonyli süsinik on seotud ühe vesiniku ja ühe orgaanilise jäägiga, mistõttu aldehüüdid asuvad tavaliselt molekulis lõpp-asendis. Üldvalem on R-CHO.

Nimekiri: IUPAC-nomenklatuur kasutab lõppu -aal. Näited: metanaal (formaldehüüd), etanaal (acetaldehüüd) ja bensaldehüüd.

Füüsikalised omadused: aldehüüdid on poolpolariseeritud ained; karbonyli hapnik on hea H-aatribuut, mistõttu nad näitavad dipool-dipool‑interaktsioone. Neil on kõrgem keemistemperatuur kui sama süsinikuahela alkaanidel, kuid madalamad kui alkoholid. Vee lahustuvus on lühemate ahelatega aldehüüdide puhul suurem; formaaldehüüd on väga vees lahustuv.

Tootmine ja kasutus: aldehüüdid esinevad looduses ja neid tööstuslikult toodetakse peamiselt metanooli oksüdatsioonil (formaldehüüd). Atanaal ehk etanaal saadakse sageli etanooli oksüdatsioonil. Aldehüüdid on olulised resiinide ja plastide sünteesil, samuti maitse- ja lõhnaainetes ning laboratoorsetes sünteesides.

Reaktiivsus: aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti karboksüülhapeteks (R-COOH) pehmete oksüdateerijate abil; neid saab redutseerida primaarseteks alkoholideks (NaBH4, LiAlH4). Grignard-reaktsioonidega saadakse sekundaaralkohole. Happe katalüüsil reageerivad aldehüüdid alkoholidega, moodustudes hemiacetalide ja lõpuks acetalide.

Ohutus: aldehüüdid võivad olla mürgised ja ärritavad. Formaldehüüd on kantserogeenne ja tööstuslikes protsessides tuleb kasutada adekvaatset ventilatsiooni ja kaitsevahendeid.