dipooldipoolinteraktsioone

Dipooldipoolinteraktsioon on elektrostatiline jõud kahe molekuli vahel, millel on püsiv elektriline dipoolmoment. Jõud on orientatsioonile sõltuv ja tugevneb, kui molekulid lähenevad. Termiline pöörlemine võib orientatsiooni varieerida, seega mõjutab see interaktsioon eriti polarsetes vedelikes ja gaasides ning mängib olulist rolli molekulide paigutuses ja lahustuvuses.

Peamised alaliigid on Keesom-interaktsioon (püsivate dipoolide vahel), Debye-interaktsioon (dipooli-indutseeritud dipool) ja Londoni dispersion-interaktsioon (indutseeritud dipoolid, van der Waalsi jõudude üldine osa). Instantsed dipoolid võivad tekitada jõudude kompleksi; üks klassikaline lähenemisviis kirjeldab interaktsiooni potentsiaali kui V ∝ (μ1μ2)/(4πε0 r^3) koos orientatsioonifaktoriga. Kui molekulid on tihti pöörlevad, keskmine interaktsioon langeb ja tihti kirjeldatakse 1/r^6 sõltuvusena.

Mõjud ja tähendus: dipooldipoolinteraktsioonid mõjutavad vedelike struktuuri, lahustuvust ja keemiliste ühendite faasivõnumeid. Need jõud selgitavad paljusid polarsete molekulide järjestusi ja koostoimeid solvationi energiate ning faasikontrastsuste kujunemisel. Näited hõlmavad vee ja teise polarsete lahustite omadusi ning bioloogiliste molekulide vahelist orientatsiooni.

Ajalugu ja mõiste: aluseks võeti 20. sajandi alguse töö Keesomil, Debye'l ja Londonil, kelle nimed on seotud püsivate dipoolide, dipool-indutseeritud dipoolide ja dispersion-jõudude kirjeldusega. Dipooldipoolinteraktsioon on oluline osa laiemast van der Waals’i jõudude komplektist ning see aitab mõista paljusid molekulaarseid omadusi ja vedelike käitumist.