lahustuvuses

Lahustuvus on aine võime lahustuda lahustis ja moodustada homogeenne lahus. See omadus sõltub nii lahustuvast ainest kui ka lahusti omadustest ning erineb suuresti sõltuvalt keemilisest liigist ja keskkonnatingimustest. Lahustuvus antakse tavaliselt maksimaalse lahustunud aine hulgana kindla temperatuuriga lahustis (molaarne lahustuvus või massilahustuvus). Ained võivad olla väga lahustuvad, lahustuvad hästi, lahustuvad väikese või väga väikese määraga ning mõnikord peaaegu mitte lahustuvad.

Faktorid: lahusti polaarne või apolaarne iseloom, temperatuur, rõhk (gaaside puhul) ning lahustuva ja lahustivaheline interaktsioon. pH muutused võivad lahustuvust suurendada või vähendada teatud ühendite puhul. Tähtis on ka kristallvõre energia ja hüdreerumise energia vahe, mis mõjutab lahustumise soojuslikku lõpptulemust. Kui lahustus on piiratud, rakendatakse mõistet lahustuvuse toodet (Ksp) ja tasakaalulahendust.

Mõõtmine ja kirjeldus: molaarne lahustuvus (mol/L) ja massilahustuvus (g/100 g lahust). Lahustuvust kasutatakse dissotsiatsioonis, kristalliseerimises ja lahustuvuse toodete arvutustes. Erinevad lahustid, temperatuur ja pH võivad oluliselt muuta lahustuvust ning seega lahustuvuse kontrolli ja rakenduste edukust.

Rakendused: farmatseutika ja biomeditsiin koostises määrab lahustuvus ravimi imendumise ja biosaadavuse, keskkonnakäitumises mõjutab lahustuvus saasteainete liikumist, ning toiduainetööstuses erinevate koostisosade lahustuvus ja stabiilsus. Lahustuvus on oluline mõiste keemias, materjaliteaduses ja keskkonnateadustes.