kristallvõre

Kristallvõre on lõpmatu kolmemõõtmeline punktide võre, mis kirjeldab kristalli ruumilist korraldust. Iga võrewpunkt tähistab kohta, kuhu võib paigutada aatom või motiiv. Võre koosneb kahest osast: Bravais võrest ehk translatsiooniliselt ühtlasest punktide kogumist ning motiivist ehk basis, mis lisatakse igale võrepunktile ja määrab täpse koostise.

Ruumilise struktuuri kirjeldamiseks kasutatakse üksustikku ehk unit cell, mis on väikseim korduv ruumiline ühik kogu võres. Unit celli mõõtmed ja nurgad, a, b, c ning α, β, γ, määravad võre geomeetria. 14 Bravais võret liiguvad koos 7 kristallikorralduse süsteemiga: kubiline, tetragonaalne, ortorombiline, romboedraalne, trigonaalne, monokline ja tricline.

Võre ja motiiv annavad kristalli pikaajalise korralduse; translatsiooniline sümmeetria kajastub pikaulatuslikus korrastuses. Kristallvõred on difraktsioonifüüsis keskne mõiste: Bragg'i seadus nλ = 2d sin θ kirjeldab, kuidas võre struktuur mõjutab koherentset difraktsiooni.

Näited: NaCl (naisri) naatriumkloriidi kristallvõre, süsiniku diamantne kristallvõre, grafiit ja räni. Kristallvõre määrab paljusid materjalide omadusi, sealhulgas tiheduse ja mehaanilised omadused, ning on oluline mõiste materjaliteaduses.