Endoproteesid

Endoproteesid ehk tehislikud liigeseimplantaadid on meditsiinilised seadmed, mis asendavad kahjustatud või haige liigese osa või kogu liigese. Nende eesmärk on vähendada valu, parandada liikumist ja tagada paremini toimiv funktsioon. Endoproteesid on kõige sagedasemad puusa- ja põlveliigese asenduste puhul, kuid neid kasutatakse ka õla, küünarliigese ja pahkluu liigestes ning harvem TMJ-liigeses.

Endoproteeside tüübid ja komponendid: tavaliselt eristatakse totaalseid endoproteese (kõigi liigeseosade asendamine) ja osalisi (ainult osa liigese asendamine). Implantaat koosneb erinevatest komponentidest, mis asendavad luuosade või kõhrekihi funktsiooni ning on disainitud üksteisega sujuvalt toimima. Puusa- ja põlveimplantaatidel on sageli eraldi femur- ja/u või acetabulum-külge kinnituvad osad ning nad võivad sisaldada metallist või keraamilisi osi ning plastikust (polüetüleenist) liikumispindu.

Materjalid ja fikseerimine: endoproteeside komponendid kasutavad peamiselt metalli, keraamikat ja polüetüleenist pindu. Fikseerimine võib olla sementidega (cemented) või sementideta (cementless), kus luu kasvab implantaatide külge ja loob stabiilsuse.

Protseduur ja taastumine: operatsioon hõlmab kahjustatud liigeseosa asendamist sobiva implantaatiga. Pärast operatsiooni on oluline taastusravi, sealhulgas valu kontroll, liikumisharjutused ja järkjärguline tegevuste taastamine. Taastumisaeg varieerub liigese tüübi, patsiendi vanuse ja terviseseisundi alusel ning võib kesta nädalaist kuni kuue kuuni või kauem.

Tulemused ja riskid: endoproteeside pikaajaline edukus on üldiselt hea ning paljud patsiendid kogevad valu vähenemist ja funktsioonide paranemist mitmeks aastaks. Riskideks on infektsioon, trombemboolia, implantatsiooni kulumine või loosening, liikuvuse või dislokatsiooni probleemid ning operatsiooniga seotud komplikatsioonid. Endoproteeside eeldatav eluiga on umbes 15–20 aastat, kuid see sõltub liigese tüübist, materjalidest ja patsiendi aktiivsusest.