polüetüleenist

Polüetüleen on termoplastne polümeer, mille monomeer on etüleen. Selle süntees toimub polümeriseerimise teel; peamised vormid on HDPE (kõrge tihedus), LDPE (madal tihedus), LLDPE (linearne madala tihedusega polüetüleen) ja UHMWPE (ultra‑high molecular weight polyethylene).

HDPE on jäigem ja vastupidavam ning seda kasutatakse laialdaselt pakendites, torudes ja konstruktsioonielementides. LDPE on paindlikum ja läbipaistev, sagedane materjal kilede ja kilekottide tootmisel. LLDPE pakub hea mehhaanilise vastupidavuse ja paindlikkuse tasakaalu ning on levinud pakkematerjalide tootmises. UHMWPE omab väga suurt molekulaarsust ja erakordset kulumiskindlust; seda kasutatakse meditsiinis, ortopeedia ja tööstuslike komponentide valmistamisel.

Polüetüleen on keemiliselt stabiilne ja vastupidav paljudele hapetele, leelistele ja lahustitele; UV-kiirgus ja kõrge temperatuur võivad aga aeglaselt põhjustada vananemist, mistõttu lisatakse sageli UV-stabilisaatoreid ja teisi lisandeid. Materjali töötlemisel on levinud meetodid nagu süst- ja extrusioonprotsessid, mis võimaldavad toota erinevaid pakendite ja osade kujundeid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad pakendeid (kile; kilekotid), pudelid ja mahutid, torusid, isolatsiooni ning erinevaid konstruktsioonielemente. UHMWPE kasutusala hõlmab nii spetsialiseeritud meditsiinitooteid kui ka tööstuslikke komponente, kus on vaja madalat friktsiooni ja kõrget kulumiskindlust.

Taaskasutus: HDPE ja LDPE kuuluvad taaskasutusse erinevate jäätmete klasside all (koodid 2 ja 4), mis aitab vähendada ressursikasutust ja jäätmete kogust. Keskkonnamõjud on seotud tootmise energiakuluga ja fossiilsete toorainete sõltuvusega, samuti plastiku kogunemise ning mikroplastiku probleemidega, mis rõhutab ringluse ja vähese jäätmete süsteemide tähtsust.