paindlikkuse

Paindlikkuse mõiste kirjeldab võimet kohaneda muutuvate tingimuste ja nõudmistega. See hõlmab nii füüsikalisi omadusi kui ka inimeste käitumist, organisatsioonide ja süsteemide toimimist. Sõna tuleb verbist painduma, mis viitab kuju või käitumise muutmisele vastavalt olukorrale.

Füüsikaline paindlikkus viitab materjalide ja konstruktsioonide võimele deformeeruda koormuse all ning seejärel taastuda või püsivalt muutuda. Elastsus ja plastiline deformatsioon on seotud mõisted; paindlikkus keskendub laiema kohanemisvõime mõistele.

Psühholoogiline paindlikkus on oluline kontseptsioon kaasaegses psühholoogias, sh ACT-l põhinevas lähenemises. See tähistab võimet aktsepteerida kogemusi, olla hetkel kohal, ning tegutseda vastavalt isiklikele väärtustele, hoolimata raskustest. Protsesside hulka kuuluvad aktsepteerimine, kognitiivne defusioon, tähelepanu juhtimine, enesetunnetus kontekstina, väärtuste selgus ja pühendunud tegutsemine.

Organisatsioonilises mõttes tähendab paindlikkus kiiresti reageerida muutuvatele nõudmistele, tehnoloogiliste uuenduste kasutusele võtmisele või tarneahela katkestustele. See hõlmab töökorralduse ja ressursijaotuse kohandamist ning kultuuri ja juhtimisstiili, mis soodustab õppimist ja innovatsiooni. Paindlikkus aitab suurendada jõudlust ja riski taluvust, kuid võib kaasneda kulud ja kvaliteedi jälgimise väljakutsed.