Elupaikadest

Elupaikadest on ökoloogias keskne mõiste. Elupaik (habitat) on keskkond, kus organism või populatsioon tavaliselt elab ja kus tal on kättesaadav toit, varjualune, vesi ning sobiv kliima. Elupaikade kvaliteet ja mitmekesisus mõjutavad liikide arvukust, levikut ja ökosüsteemi toimimist.

Elupaikade tüübid on mitmekesised: maapealsed elupaigad nagu metsad, niidud ja sood, veepõhised elupaigad nagu järved, jõed ja sood, rannikumiljööd ning mere- või linnalähedased elupaigad. Piirialad ehk ecotones võivad pakkuda eriti rikast liigilikkust ning võimaldada ökosüsteemide vahelisi protsesse.

Oluline on märkida, et elupaigad pakuvad ökoloogilisi teenuseid: varjupaik ja kasvulava liikidele, toiduahelate stabiilsus, veepuhastus, kliimasüsteemide reguleerimine ning kultuuriline ja majanduslik väärtus inimühiskonnale.

Ohud ja kaitse: peamised ohud on elupaikade kadumine ja lõhestumine, maal ning vee kasutuse muutmine, reostus, kliimamuutused ja invasiivsed liigid. Kaitse ja taastamine hõlmavad kaitsealade loomist, elupaikade taastamist, ökoloogiliste võrgustike ning ühenduste rajamist ning jätkusuutlikku maa- ja vee kasutamist.

Näiteid Eestis: sood ja rabad, kuuse- ja männikud, rannikualad ning järvede ja jõgede kaldad, samuti linnade rohevõrgustikud ja parkide elupaigad.