võrgustike

Võrgustik on osade kogum, mille sõlmed on omavahel ühendatud ühenduste kaudu. Selline struktuur võimaldab teabe, materjalide või energia liikumise ning osade vahel toimuva interaktsiooni. Võrgustikke võib kohata nii looduses kui inimeste loodud süsteemides, ning neid uuritakse nende koostise, topoloogia ja dünaamika kaudu.

Võrgustikke võib liigitada erinevate kriteeriumide alusel. Arvutivõrgud ja telekommunikatsioonivõrgud ühendavad seadmeid ja vahendavad andmeid. Sotsiaalsed võrgustikud kirjeldavad inimeste või organisatsioonide vahelisi suhteid. Bioloogilised võrgustikud hõlmavad närvi-, geneetilisi või metaboolseid võrgustikke, ning infrastruktuurivõrgustikud transporti, energiat ja veevõrke. Üldiselt iseloomustab võrgustikke nende sõlmede ja ühenduste topoloogia ning omadused nagu tihedus ja kesksete sõlmede roll.

Võrgustike teadus ehk network science kasutab graafiteooriat ja matemaatilisi mudeleid sõlmede ja ühenduste struktuuri ning dünaamika kirjeldamiseks. Mõõdikute hulka kuuluvad sõlmede astet (kõigi ühenduste arv), kesknekkus (centrality), klasteriseerituskoefitsient ja geodeetiline kaugus. Need mudelid ja meetodid aitavad mõista levikut jaotustes, informatsiooni jaotumist, infrastruktuuri vastupidavust ning kriiside juhtimist. Võrgustikke rakendatakse laialdaselt informatsioonitehnoloogias, sotsiaalteadustes, biomeditsiinis ja transpordiplaneeringus.