Doseerimine

Doseerimine on protsess, milles määratakse ja manustatakse kindel kogus ainet või ravimit eesmärgiga saavutada soovitud toime ning minimeerida riske. See hõlmab annuse suurust, manustamissagedust ja kogu ravi ajakava. Doseerimine võib olla lihtne (ühekordne annus) või keeruline (korduv või kumulatiivne annus kogu ravi vältel).

Farmakoloogias tähistab dose üksikannust või kogust ajaperioodil ning doseerimisskeem kirjeldab, kui sageli ja kaua ravim manustatakse. See sisaldab vanus- või kehakaalupõhiseid kohandusi, neeru- ja maksafunktsiooni mõjutavaid tegureid ning erinevaid manustamisviise (suukaudne, parenteraalne, intravenoosne).

Faktorid doseerimise määramisel hõlmavad patsiendi vanust, kaalu, keha pindala, neeru- ja maksafunktsiooni, ravimi farmakokineetikat ja farmakodünaamikat, koostoimeid teiste ravimitega ning ravi eesmärki ja kestust. Lisaks tuleb arvestada manustamisviisi, ravimvormi (tablett, vedelik, pulber) ning patsiendi ravijärgset kohanemist.

Turvalisus ja kvaliteet: õige doseerimine on kriitiline ning vigade vältimiseks kasutatakse standardseid juhiseid, kontrollisüsteeme ja doseerimisseadmeid ning kalibreerimist. Patsiendi juhendamine ja selgelt märgistatud ravimpakendid on olulised.

Rakendused: doseerimist rakendatakse peamiselt meditsiinis ja apteekides ravimite täpseks manustamiseks, kuid see on levinud ka tööstuses ja põllumajanduses kemikaalide, vedelike või koostisosade täpseks doseerimiseks.