doseerimist

Doseerimine, ehk doseerimist, on protsess, mille käigus antakse või mõõdetakse etteantud kogus ainet kindla täpsusega. See hõlmab nii vedelike kui ka tahkete ainete ettevalmistamist, lahjendamist ja manustamist erinevates valdkondades, nagu farmaasia, laboratoorne töö, toidu- ja keemiatööstus ning tervishoid. Doseerimine on tihti seotud kontsentratsioonide, volüümi või massi kontrollimisega ning selle peamine eesmärk on saavutada korduv ja ohutu lõpptulemus.

Doseerimine jaotub manualseks ja automatiseeritudks. Manualne doseerimine kasutab peamiselt pipette, buretti, mõõtelusikuid ja selleks ettenähtud mehhaanilisi vahendeid, mille abil määratakse täpne kogus. Automatiseeritud doseerimine kasutab doseerimissüsteeme, voolusõlmi, doseerimispumpasid ja jooksvat kontrolli (SCADA või muu protsessikontroll), mis suurendavad kiirust, täpsust ja järjepidevust suurtes kogustes tootmises või ravimite tootmises.

Kvaliteet ja kalibreerimine on doseerimise keskmes. Paigaldatud seadmed tuleb kalibreerida vastavalt standarditele ning regulaarselt valida ja kontrollida, et täpsus ja korduvus püsiks. Olulised aspektid on külgust, temperatuuri mõju, kontsentratsioonide muutused ja lahustite kvaliteet. Tööohutus ning standardid (nt kvaliteedijuhtimine, ohutusprotseduurid) on doseerimise asjakohased osad.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ravimite koostamist ja manustamist kliinilises kontekstis, laboratoorset koguste kontrolli, tööstuslikku tootmist ning teaduslikke uuringuid, kus on oluline täpne ja järjepidev annus. Doseerimine tagab õige koguse, õigel ajal ja õige kontsentratsiooniga lõppsaaduse.