Bronhodilatatorid

Bronhodilatatorid ehk bronhide valendiku laiendajad on ravimid, mis lõõgastavad bronhide silelihaseid, muutes hingamisteed avatumaks. Need parandavad õhuvoolu ja leevendavad hingamisteede obstruktsiooni, aidates astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ning teiste obstruktiivsete kopsuhaiguste puhul. Nad ei ravi haigust, vaid leevendavad sümptomeid ja parandavad elukvaliteeti.

Peamised ravimirühmad ja nende toimemehhanism on järgmised: lühitoimelised beeta-2-agonistid (SABA), näiteks salbutamool, annavad kiiresti leevendust ägedate sümptomite korral. pikaaegsed beeta-2-agonistid (LABA), näiteks salmeterool ja formoterool, pakuvad pikaajalist kontrolli, kuid neid kasutatakse tavaliselt teiste ravimitega. antikolinergilised ravimid (SAMA ja LAMA), nt ipratroopium ja tiotroopium, vähendavad bronhide silelihase kontraktsiooni ning on olulised KOK-i ravis. teofülliin on vanem suukaudne ravim, mida tänapäeval kasutatakse harvemini. Kombineeritud preparaadid ühendavad erinevaid toimeid, näiteks ICS+LABA või LABA+LAMA.

Manustamine ja kasutamine: peamine manustamisviis on inhalaator või nebulisaator. Inhalatsioon võimaldab ravimil kiiresti toimida kopsudes ning vähendab süsteemseid kõrvaltoimeid. SABA toime on lühiaegne ja ilmneb kiiresti, LABA-d ning LAMA-d pakuvad pikaajalist kontrolli, sageli koos teiste ravimitega. Astmas kasutatakse SABA akuutseks leevenduseks ning ICS+LABA kontrollravina; KOK-is on sagedased pikaajalised hooldusravimid LAMA ja/või LABA, sageli koos inhalatsioonikortikosteroididega.

Kõrvaltoimed ja riskid: SABA ja LABA võivad põhjustada südamepekslemist, treemorit ja suukuivust; antikolinergilised ravimid võivad tekitada suukuivust või nägemise ähmastumist; teofülliin võib harva põhjustada närvilisust, seedehäireid või tõsiseid südamerütmihäireid. Bronhodilatatoride kasutamisel on oluline järgida arsti juhiseid ja mitte ületada soovitatud annuseid.