lühiaegne

Lühiaegne iseenesestmõistetav Eesti keelne omadussõna, tähendusega “lühikeseks jaotatud”; see kirjeldab midagi, mis kestab vaid lühikese ajaperioodi, ajutine või ajaliselt piiratud. Sõna moodustub lühike (short) ja aeg (time) ning sellel on tüüpiline eesti keele omadussõna lõpp -ne.

Kasutus ja tähendus. Lühiaegne kirjeldab asju, mis ei ole pikaajalised ega püsivad, vaid kelle kestus on lühem. Selliseid väljendeid leidub sageli ärilises ja õiguslikus tekstis ning igapäevases keeles. Näited: lühiaegne leping, lühiaegne töö, lühiaegne plaan. Sõna võib esineda nii ainsus- kui mitmuses ning nõuab omadussõna nõuetekohast kõla ja käänamist n-õpetega vastavalt nime- ja käändkontekstile.

Grammatika ja sünonüümid. Lühiaegne kuulub eesti keele omadussõnade klassi ja ta leitakse teiste sõnadega vastavalt arvu ja käändkonda. See võib olla sünonüümne mõiste ajutine või ajutiselt piiratud; kuid tähenduslikud nüansid võivad erineda. Ajutine rõhutab tavaliselt vahendlikku või ajutist olukorda, samas lühiaegne keskendub kestuse piiritlemisele.

Kontekst ja kasutusala. Sageli kasutatakse äritegevuses, seadusandluses ja meedias, kus on vaja täpsustada, et tegemist on ajaliselt piiratud või lühikese kestusega nähtusega. Luuakse kontraste pikaajalise (pikaajaline) või püsiva vormiga.

Seotud mõisted: pikaajaline, ajutine.