hooldusravimid

Hooldusravimid on pikaajalises hoolduses ja koduhoolduses kasutatavate ravimite rühm, mille eesmärk on leevendada sümptomeid, ennetada tüsistusi, säilitada igapäevane funktsioneerimine ning parandada patsiendi elukvaliteeti. Neid ravimeid ei peeta peamiselt haiguse raviks, vaid need aitavad säilitada heaolu krooniliste haiguste ja vananemise kontekstis.

Ravimite kasutus on tavaliselt osa hooldusravimite raviplaanist, mis koostatakse arsti või õe juhendamisel ja kaasab patsiendi ning tema lähedaste soove. Raviplaani regulaarsel hindamisel vaadatakse kasu, kõrvaltoimeid ja koostoimeid ning vajadusel raviskeeme korrigeeritakse, et vähendada polüfarmakatsiooni riske.

Hooldusravimite hulka kuuluvad peamiselt sümptomaatilised ravimid: valu- ja palavikualandajad, seedetrakti toimimist reguleerivad ained ja laksatiivsed vahendid, iivelduse kontrollimise vahendid ning vajalikud vitamiinid ja mineraalpreparaadid. Mõnel juhul kasutatakse ka nahahooldus- ja hingamisteede ravi ning vajadusel kergemaid rahusteid, kuid nende kasutamisel järgitakse rangelt eaka patsiendi eripära ja soovitusi ning kõrvaltoimete vältimist.

Ohutus ja eetika: hooldusravimite kasutamisel on peamine eesmärk parandada elukvaliteeti ning vähendada kahju. See nõuab ravimite liigse kasutamise vältimist, kõrvaltoimete ja koostoime jälgimist ning otsustusprotsessi kaasamist, eriti lõpp-elu ja patsiendi soovide aruteludes. Regulatiivsed juhised ja hooldusravimite kvaliteedistandardid suunavad praktikat.