Asukohamääramissüsteemid

Asukohamääramissüsteemid, tuntud ka kui positsioneerimissüsteemid, on tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad määrata objekti või isiku asukohta Maa pinnal või selle lähedal. Neid süsteeme kasutatakse laialdaselt navigatsioonis, transpordis, logistikas, turvalisuses ja paljudes muudes valdkondades.

Üks tuntumaid asukohamääramissüsteeme on globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem (GNSS), mille kõige tuntum näide on Ameerika Ühendriikide välja töötatud GPS (Global Positioning System). GNSS-süsteemid kasutavad Maa orbiidil tiirlevate satelliitide võrgustikku, et edastada signaale, mida vastuvõtjad maapinnal saavad. Mõõtes signaalide saabumisaega erinevatelt satelliitidelt, saab vastuvõtja arvutada oma täpse asukoha. Teiste tuntud GNSS-süsteemide hulka kuuluvad Venemaa GLONASS, Euroopa Galileo ja Hiina BeiDou.

Lisaks satelliidipõhistele süsteemidele on olemas ka teisi asukohamääramistehnoloogiaid. Mobiilivõrgud võimaldavad telefonide asukohta määrata tugijaamade signaalide abil, kuigi täpsus on tavaliselt madalam kui GNSS-süsteemidel. Siseruumides kasutatakse sageli Wi-Fi positsioneerimist, kus seadme asukoht määratakse tuntud Wi-Fi levialade põhjal. Samuti on olemas raadiosidepõhised süsteemid ja inertsnäituritega asukohamääramine, mis kasutavad liikumise ja orientatsiooni mõõtmist.

Asukohamääramissüsteemide täpsus võib varieeruda sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast, keskkonnatingimustest (nt hooned või tihe mets võivad signaale häirida) ja vastuvõtja kvaliteedist. Nende süsteemide pidev areng toob kaasa üha suurema täpsuse ja laiemad kasutusvõimalused.