Asukohamääramissüsteemide

Asukohamääramissüsteemid, tuntud ka kui positsioneerimissüsteemid, on tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad määrata seadme või objekti täpset asukohta ruumis. Need süsteemid kasutavad erinevaid meetodeid, sealhulgas satelliitnavigatsiooni (nagu GPS), raadiosignaale, inertsiaalnavigatsiooni ja muid andureid. GPS-süsteem on üks tuntumaid, kasutades Maa orbiidil tiirlevaid satelliite, et arvutada vastuvõtja asukohta triangulatsiooni abil.

Lisaks satelliitnavigatsioonile kasutatakse ka muid tehnoloogiaid, eriti siseruumides, kus GPS-signaal võib olla nõrk või puududa. Nendeks on Wi-Fi positsioneerimine, mis kasutab tuntud Wi-Fi võrkude signaali tugevust asukoha määramiseks, ning Bluetoothi madala energiatarbega (BLE) majakad, mis edastavad signaale, mida seadmed saavad tuvastada. Inertsiaalnavigatsioonisüsteemid (INS) kasutavad kiirendusmõõtureid ja güroskoope, et jälgida liikumist eelnevast tuntud punktist.

Asukohamääramissüsteemide rakendused on laialdased, hõlmates navigatsiooni sõidukites ja inimeste nutitelefonides, logistikat ja tarneahela juhtimist, täppispõllumajandust, ehitustöid, kaardistamist ja geograafilisi infosüsteeme (GIS). Samuti kasutatakse neid väärtuslike esemete jälgimiseks, hädaabiteenuste osutamiseks ning sõjalistes operatsioonides. Süsteemide täpsus varieerub sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja keskkonnatingimustest, ulatudes meetritest sentimeetriteni.