Arengukoostöö

Arengukoostöö on riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide koordineeritud tegevuste kogum, mille eesmärk on vähendada vaesust ja edendada jätkusuutlikku arengut arenguriikides. See hõlmab pikaajalist riikidevahelist koostööd ning keskendub valdkondadele nagu tervishoid, haridus, majandusareng, infrastruktuur, hea valitsemine ja keskkonnakaitse. Abi on tavaliselt suunatud partnerriigi arengustrateegiate elluviimisele ning see võib sisaldada nii nõustamist kui ka rahastust.

Osalejad: riiklikud välis- ja arengukoostööasutused, rahvusvahelised organizatsioonid (nt ÜRO, Maailmapank), rahvusvahelised ja kohalikel tasanditel tegutsevad mittetulundusühingud, erasektor ja kohalikud kogukonnad. Arengukoostöö hõlmab nii bilateraalset kui mitmepoolset koostööd ja sageli ühendab erinevaid koostöömudeleid.

Võtted ja vahendid: Bilateraalne abi, mitmepoolne abi; projekt- ja programmiliinid; rahastamine kas annide, soodsate laenude või segalahenduste vormis; tehniline abi, koolitus, kapatsiteedi arendamine ning eelarve toetus mõnedes sektorites. Fookusvaldkonnad võivad olla tervishoid, haridus, infrastruktuur, hea valitsemine, keskkond ja kliimakindlus.

Tõhusus ja põhimõtted: Arengukoostöö järgib põhimõtteid nagu omavastutus, sobivus partneri arengustrateegiatega, koordineerimine teiste donorite ja partneritega, tulemusele suunatud juhtimine ning läbipaistvus ja vastutus. Tulemuste hindamine on keskne.

Mõju ja väljundid: Arengukoostöö on sageli reguleeritud rahvusvahelistes raamides ja riiklike õigusaktide alusel ning püüab suurendada mõju läbi pideva jälgimise ja aruandluse. Kriitika keskmes on vahel sõltuvus donorist ja kohaliku omavalitsuse suutlikkuse arendamine.