õppimist

Õppimist on protsess, mille käigus inimene omandab teadmisi, oskusi ja hoiakuid läbi kogemuse, praktika, õppetegevuste või juhendamise. See võib toimuda formaalses õpikeskkonnas, nagu kool või ülikool, kuid laialdaselt ka mitteamoraalses ja igapäevases elus. Õppimine hõlmab nii deklaratiivse kui ka procedural knowledge’i ja sotsiaalsete oskuste kujunemist ning võib olla suunatud lühikestele eesmärkidele või pikemaajalistele karjäärivõimalustele.

Teoreetiliselt on õppimise selgitamiseks loodud mitmeid lähenemisi. Käitumuslikud vaated rõhutavad kordust ja tagasisidet. Kognitiivne suund keskendub mälu ja mõtlemise mehhanismidele ning teabe kodeerimisele ja taasesitusele. Konstruktiivne ja sotsiaal-konstruktiivne lähenemine näevad õppimist kui aktiivset teadmiste ehitamist ja sotsiaalset protsessi, mis toimub kontekstis ja koostöös teistega. Viimastel aastakümnetel on tähtsust omandanud metakognitsioon ja õppimisstrateegiate arendamine.

Õppimise edukust mõjutavad motivatsioon, selged eesmärgid, eelnevad teadmised ning kognitiivse koormuse juhtimine. Olulised on kvaliteetne tagasiside, õpikeskkonna kujundus ja kordamise strateegiad. Digitaalne tehnoloogia võimaldab isikupärastatud ja paindlikku õppimist ning suurendab ligipääsu, kuid nõuab kaasavat juhendamist ja kriitilist kasutamist.

Õppimine on elukestev protsess, mis hõlmab formaalset ja informaalset õpet ning akumuleerub arenenuks oskuste kogumiks. Sõna “õppimist” on õppimise nimisõna partitiiv-genitiivse vormina, mida kasutatakse lausetes erineva tähenduse väljendamiseks.

Selle artikli pikkus on sobiv lühidalt ülevaatlikuks sissejuhatuseks õppimise mõistesse.