õppimisstrateegiate

Õppimisstrateegiad on teadlikud meetodid, mida õppijad kasutavad informatsiooni omandamiseks, töödeldamiseks, meenutamiseks ja õpitulemuste parandamiseks. Need hõlmavad kognitiivseid, meta-kognitiivseid ning regulatiivseid aspekte ning võivad kaasata nii sisu organiseerimist kui ka motivatsiooni juhtimist.

Peamised kategooriad hõlmavad: kognitiivsed strateegiad, nagu mõttekaartide kasutamine, enese seletamine (self-explanation) ja parafraseerimine; meenutuse ja töötlemise strateegiad, näiteks meenutuste harjutused (retrieval practice) ja jaotatud kordamine (spaced practice); interleaving ehk erinevate teemade vahelduv harjutamine; visuaalne ja semantiline kodeerimine koos duaalse kodeerimise põhimõtetega; ning meta-kognitiivsed ja regulatiivsed strateegiad, mis hõlmavad planeerimist, jälgimist ja refleksiooni.

Uuringud näitavad, et aktiivsed õppimisviisid, eriti meenutamine, jaotatud kordamine ja õigeaegne ülesannete lahendamine suurendavad pikaajalist meenutust ja mõistmist võrreldes passiivse õppimisega. Strateegiate tõhusus sõltub kontekstist ning individuaalsetest eelistustest ja vanusest.

Rakendamisel on soovitatav katsetada erinevaid lähenemisviise, luua isiklik õppekava ning kaasata juhendaja või õpetaja tagasiside. Oluline on mitte liiga kiiresti omaks võtta ühte “kõige paremat” meetodit, vaid kombineerida strateegiaid vastavalt ülesannete ja eesmärkide jaoks. Piirangud hõlmavad vajadust juhendamise ja kohandamise järele ning mõnel juhul võib strateegiate mõistmine ja juurutamine võtta aega.