üldanesteesiaks

Üldanesteesia ehk general anesthesia on meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on patsienti teadvusetuks teha ja tagada valu, mälu puudumine ning lihastoonuse kontroll operatsiooni ajal. See hõlmab ravimite koosmõju ning hingamisteede juhtimist ning eluliste näitajate pidevat jälgimist.

Ettevalmistus ja algus: enne operatsiooni hinnatakse tervislikku seisundit, allergiaid, ravimeid ja riskifaktoreid. Anesteesia algab induktsiooniga, mille käigus patsient muutub teadvusetuks; valu kontrollimiseks manustatakse sageli intravenoosseid aineid (näiteks propofool või etomidaat) koos opioidiga, ning vajadusel kasutatakse lihaslõdvestajat, et tagada intubatsioon. Pärast induktsiooni juhitakse hingamine ning säilitatakse teadvusetus operatsiooniks.

Jätkamine ja hooldus: maintenance võib toimuda nii intravenoosselt kui inhalaatori teel (näiteks sevofluraan, desfluraan). Lisaks annavad analgeetikumid ja lihaslõdvestajad vastavalt vajadusele. Operatsiooni ajal jälgitakse pidevalt elulisi näitajaid: südametegevus, vererõhk, hapnikusaturation, end-tidal CO2 (capnography).

Riskid ja kõrvaltoimed: üldanesteesia on üldiselt väga turvaline, kuid võivad esineda hingamisdepressioon, vererõhu kõikumine, iiveldus või oksendamine ning harva mälu- või käitumishäired. Harv, kuid eluohtlik komplikatsioon on maligne hüpertermia või allergiline reaktsioon. Pärast ärkamist on vajalik jälgimine ja vajadusel valu- ning iiveldusvastane tugi.

Taastumine: pärast operatsiooni ärkab patsient tavaliselt järkjärgult ja jätkab toibumist jälgimisel kuni täieliku ärkamise ja stabiilse seisundi saavutamiseni. Patsiendid võivad kogeda iiveldust, pearinglust või kognitiivseid häireid lühemaks ajaks. Üldanesteesia ohutust tagab kvalifitseeritud anesteesioloog ja operatsioonikoha standardne jälgimine.