õppimiste

Õppimine on protsess, mille käigus inimene omandab teadmisi, oskusi, hoiakuid ja arusaamu läbi kogemuste, praktikaga ning juhendatud või iseseisva töö. See hõlmab nii faktiteadmiste omandamist kui ka oskuste arendamist ning võib toimuda erinevates kontekstides ja tempos. Mõiste „õppimine“ on laialt kasutatav ning vorm „õppimiste“ viitab õppeprotsesside erinevatele aspektidele või õppeperioodidele.

Õppimiste kontekstid jagunevad formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks õppimiseks: formaalne õppimine toimub koolides ja ülikoolides ning on tavaliselt struktureeritud ja hinnatav; mitteformaalsed kursused ja töötoad pakuvad organiseeritud, kuid vabamaid õppimisviise; informaalne õppimine on tihtipeale igapäevapraksisist ja elukogemustest omandatud teadmiste kogum, mis ei järgi ranget programmi.

Õppimiste teooriad püüavad selgitada, kuidas inimesed õpivad: behaviorism keskendub stiimuli ja vastuse kordustele; kognitivism rõhutab info töötlemist ja mälu; konstruktivism väidab, et teadmised kujunevad läbi aktiivse mõtlemise ja isikliku kogemuse; sotsiokultuuriline lähenemine rõhutab sotsiaalset interaktsiooni ja konteksti rolli.

Mõjutavad tegurid hõlmavad motivatsiooni, eelnevaid teadmisi, õpistrateegiaid, õpikeskkonda, tehnoloogiat ning õpetamis- ja juhendamist. Pidev õppimine (lifelong learning) on tänapäevases ühiskonnas oluline, võimaldades inimestel tööl ja eraelus kohaneda ning arendada kriitilist mõtlemist ja digitaalseid oskusi.