õpistrateegiaid

Õpistrateegiad on õppija poolt teadlikult kasutatavad meetodid teadmiste omandamiseks, mõtlemise korraldamiseks ja info säilitamiseks. Neid käsitletakse sageli kui tööriistu, mis aitavad tõsta õpitulemusi ning muuta õppimisprotsess efektiivsemaks. Õpistrateegiad jagunevad tavaliselt kognitiivseteks, metakognitiivseteks ning ressursihalduse (abi, aeg, keskkond) strateegiateks.

Kognitiivsed strateegiad hõlmavad õppematerjali mõtestamist ja organiseerimist: seoste loomist, tihedat kordamist, meenutavate moodulite kasutamist, märkmete sõnastamist ja teksti skannimist või süntesi. Metakognitiivsed strateegiad keskenduvad õppimise planeerimisele, tegevuste jälgimisele ja hindamisele—nt eesmärkide seadmine, edenemise kontrollimine ning vajadusel meetodite muutmine. Ressursihalduse strateegiad puudutavad aja planeerimist, õpikeskkonna kujundamist, abi otsimist ning teiste inimeste või tehnoloogia kasutamist.

Efektiivsus sõltub kontekstist, kuid läbivad uuringud näitavad, et teatud strateegiad on eriti kasulikud: korduval meenutamisel põhinev õppimine, jaotatud praktika (spaced repetition), segatud praktika (interleaving), eesmärgipõhine ja enesejärelevalvega õppimine ning aktiivne osalemine materjali töötlemises. Õpistrateegiad on kõige tõhusamad, kui neid õpetatakse otseselt ja kui õppijad saavad neid regulaarselt harjutada ning kohandada vastavalt ülesandele.

Rakendatult kasutatakse õpistrateegiaid erinevates koolitus- ja haridusasutustes, sh individuaalasemdustes, rütmis, mis innustab õpilasi tegema paremaid valikuid õppimisel ning suurendab eneseteadlikkust kui õppimise protsessi osa.