Metakognitiivsed

Metakognitiivsed viitavad protsessidele, mis puudutavad teadlikkust enda mõtlemise kohta ning võimet reguleerida kognitiivseid toiminguid. Metakognitsioon hõlmab nii teadmisi enda mõtlemise kohta kui ka kontrolli ja kohandamist, mis on vajalik edukaks õppimiseks, probleemide lahendamiseks ja otsustusprotsesside parandamiseks.

Termin pärineb meta- ja kognitsiooni sõnadest ning kirjeldab koosseisu, mis koondab teadlikkust enda mõtlemise toimimisest ning strateegiate valikut ja hindamist. Peamised komponendid on metakognitiivne teadlikkus (enda mõtlemise teadmine, vigade teadvustamine, tugevuste ja piirangute mõistmine), metakognitiivne regulatsioon (eelplaneerimine, tegevuste jälgimine ja hindamine, sobivate strateegiate valimine ning vajadusel muudatuste tegemine) ning metakognitiivsed kogemused (subjektiivne tajumine mõtlemisprotsesside ajal).

Funktsioonid hõlmavad õppimise parandamist, enesejuhitud õppimise ja probleemilahendamise oskuste arendamist ning paindlikkuse ja kohanemisvõime suurendamist. Hariduses kasutatakse metakognitiivsete oskuste arendamist õpetamisstrateegiate, vormilise hindamise ja õpilaste refleksiooni kaudu, et suurendada õpilaste vastutust oma õppimise eest.

Areng ja mõõtmine toimuvad varase kogemuse, sihipärase koolituse ning kognitiivsete meetodite kombineerimisega. Hinnangud põhinevad sageli enesehinnangulikel küsimustikel (näiteks Metacognitive Awareness Inventory) ning mõtlemise jälgimisel kasutatavatel protokollidel (think-aloud), lisanduvad käitumuslikud ja ülesannete tulemuste analüüsid.

Kriitika hõlmab mõõtmise piiranguid, kultuuriliste erinevuste mõju ja vajadust kombineerida erinevaid hindamismeetodeid ning vältida liigselt lihtsustatud seoseid metakognitsiooni ja õppimisvõime vahel.