Õpistrateegiad

Õpistrateegiad on eesmärgipärased meetodid, mida õppijad kasutavad teabe omandamiseks, meeldejätmiseks ja meenutamiseks. Need hõlmavad kognitiivseid, metakognitiivseid ja ressursihaldusega seonduvaid tavasid ning neid rakendatakse eri õppeainetes ja -tasemetel.

Need jagunevad peamiselt kolme rühma: kognitiivsed strateegiad, metakognitiivsed strateegiad ja ressursihalduse strateegiad. Kognitiivsed strateegiad hõlmavad aktiivseid õppetehnikaid nagu seoste loomine, kajastamine ja näidete kasutamine ning mnemoonikate rakendamist (nt akronüümid). Metakognitiivsed strateegiad hõlmavad planeerimist, õppimise jälgimist ja hindamist endale vastavalt eesmärkidele. Ressursihaldusega seotud strateegiad hõlmavad ajaplaneerimist, õpikeskkonna kujundamist ning koostööd teistega.

Tõenduspõhised uuringud näitavad, et jaotatud kordamine (spaced repetition) ja tagastav testimine (retrieval practice) suurendavad pikaajalist meenutamist. Interleaving ehk erinevate teostuste järjestus parandab mõistmist, kui sarnased ülesanded tuleb eristada. Dual coding ühendab sõnalise ja visuaalse materjali.

Rakendamine õppes hõlmab strateegiate kohandamist vastavalt ainele, vanusele ja eelteadmisele. Oluline on õpetada strateegiate kasutamist ja pakkuda juhiseid, alustada väikesest ja ehitada järk-järgult. Samuti on kasulik anda tagasisidet ja jälgida edenemist.

Kuigi õpistrateegiad on laialdaselt tõhusad, võivad nende mõju olla kontekstist sõltuv ning sõltuda selle omandamisest ja pidevast praktikast.