Ületoituvuse

Ületoituvuse on finantssektoris kasutatav mõiste, mis viitab situatsioonile, kus kliendile on pakutud või ta on võtnud laenu või teist krediitmuutu, mille tagasimaksmine on tõenäoliselt raske või võimatu tema sissetulekute või majandusliku seisundi põhjal. See mõiste on oluline krediidipoliitika ja kliendide kaitse alal, et vähendada ülelaenutamist ja sellega seotud riski.

Ületoituvuse põhjuseks võib olla mitmeid tegureid, näiteks kliendi väike sissetulek, kõrged tagasimaksmisvõimaluste osakaal sissetulekust, või kliendi puudulik majanduslik planeerimine. Ületoituvus võib viia kliendi majanduslikku kriisi, krediidihistoria kahjustumiseni ja järeltulevatele probleemidele, nagu maksu tagasivõtmine või krediitandjaid vastu võitlemine.

Eesti finantssektoris reguleerib ületoituvuse probleeme Krediitandjate ja Finantsasutuste Regulatsiooniamet (FIN-FSA) ning krediitandjad on kohustatud järgima krediitandmise standarde, et kindlaks teha, et laenud antakse välja ainult kliendile, kellel on tõenäoliselt võimalik neid tagasi maksta. Krediitandjad peavad arvestama kliendi sissetulekuga, kuludega ja teiste finantslike kohustustega, et vältida ületoituvuse tekke.

Ületoituvuse vähendamiseks soovitab FIN-FSA kliendile, et ta analüüsiks oma finantsseisu enne laenu võtmist, arvestades oma sissetulekuga ja kuludega. Lisaks on oluline järelevalve pidada oma krediitmuutu tagasimaksmise üle, et vältida maksu tagasivõtmist. Kliendid, kes on juba ületoituvuse ohus, võivad saada abistusprogrammide ja nõustamisest FIN-FSA või teistest finantsalastest asutustest.