Õunamahl

Õunamahl on õuntest pressimise teel valmistatud jook. See võib olla selge (filtreeritud) või hägune, sõltuvalt sellest, kui palju viljamassi mahlasse jääb. Enamik kommertse õunamahla on pastöriseeritud, et tagada toote ohutus ja pikem säilivus; mõnikord kasutatakse kontsentreerimist ja enne tarbimist rekonstrueeritakse vedelik veega.

Koostis ja omadused: Õunamahl sisaldab peamiselt süsivesikuid (fruktoosi ja glükoosi) ning orgaanilisi happeid, peamiselt õunahapet. Vitamiinid ja taimeained esinevad kõikumaga, kõige märgatavam on C-vitamiin. Maitse ja aroom sõltuvad kasutatud õunaliikidest ning segude koostisest; hapusus ja magusus võivad varieeruda. Turul on saadaval nii 100% õunamahl kui ka jooke, mis sisaldavad lisatud vett või suhkruid ning millele on antud erinevad märgistused.

Kasutus ja toidukäitlemine: Õunamahla tarbitakse sageli otse joogi kujul, lahjendatuna veega või kasutatuna retseptides toidumenüüs ja küpsetistes. Ta on populaarselt lapsesõbralik jook ning koostisena võib see esineda kokteilides ja mahlapakkides. Säilitamine sõltub töötlemisest: suletud pudel püsib pimikus või jahedas pikka aega, avatud pudel tuleb hoida külmkapis ning tarbida mõistliku aja jooksul.

Ajaloost ja kontekst: Õunamahl on traditsiooniline jook paljudes viljakultuurides ja on laialdaselt toodetud ning tarbitud Eestis ja maailmas. Tarbijal on võimalus valida erinevate sortide, selguse taseme ja lisandite vahel vastavalt omapärasele maitse-eelistusele.