pastöriseeritud

Pastöriseeritud on toiduaine või jook, mille on kuumutatud kindla temperatuurini ja kindla aja jooksul eesmärgiga tappa patogeensed mikroorganismid ning vähendada riknemist põhjustavaid aineid, püüdes samal ajal säilitada maitse, tekstuur ja toiteväärtus võimalikult hästi. Pastöriseerimine ei kõrvalda kõiki baktereid ega sporeid ning see erineb steriliseerimisest, mille käigus viiakse toit täielikult steriilsuseks ning säilivus on palju pikem.

Tuntumad pastöörimisviisid hõlmavad madalatemperatuurilist pikka kuumutamist (LTLT), mille puhul podemakse umbes 63 °C umbes 30 minutit; kõrge temperatuuriga lühike kuumutamine (HTST), mis toimub umbes 72 °C umbes 15 sekundit; ning ultra-pasteerimine (UHT), kus temperatuurid võivad olla 135–150 °C vaid mõne sekundi jooksul, sageli ülemise pakendamisega. Mõnikord kasutatakse ka aseptilist töötlemist koos UHT- või muude meetoditega.

Kõige levinumad pastöriseerimised on piimatoodetes, mahlades ja teistes joogides. Pastöriseerimise mõju maitsele ja toiteväärtusele on üldiselt minimaalne, kuid mõne vitamiini (nt teatavad B- ja C-vitamiinid) sisaldus võib veidi langeda. Mõnedes toodetes võib kuumutamine mõjutada lõhna- ja maitsestimisomadusi või tekstuuri.

Ajalugu ja tähendus: meetod on nime saanud Prantsuse keeles Pasteuriseerimine ning selle ideed kasutati patogeenide kontrolliks 19. sajandi lõpus; tänapäeval on see toiduturul laialdaselt kasutatav ohutuse ja lühema säilivusaja tagaja. Primeerelt tähistavad toote märgistused “pastöriseeritud” seda töötlemist, andes tarbijale kindluse toote turvalisuse kohta.