välistemperatuurist

Välistemperatuurist ehk välisõhu temperatuurist tähistab õhu temperatuuri väliskeskkonnas. See on üks peamisi meteoroloogilisi näitajaid ja selle väärtus on oluline nii ilmaprognooside koostamisel kui ka energiavajaduste ja inimsotsiaalsete tegevuste ülevaatamisel. Välistemperatuur on erinev maapinna, vee või pindade temperatuuridest ning mõjutab oluliselt tundeid ja materjalide käitumist väliskeskkonnas.

Mõõtmine ja standardid. Välistemperatuur mõõdetakse tavaliselt õhu temperatuurina umbes 2 meetri kõrgusel maapinnast, varjus ja ventileeritavas keskkonnas, otsese päikesevalguse ning soojusallikate eest kaitstult. Mõõtegained kogutakse standardsete ilmastikuseadmete kaudu, mis vastavad Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) nõuetele. Tulemused esitatakse sagedamini Celciuse kraadides ning need võivad olla osa laiemast andmevaagust, mida jagatakse ilmastikutelkete ja kliimavara jaoks.

Kasutus ja tähendus. Välistemperatuurist koostab alusandmeid ilmateenistustes, kliima- ja keskkonnauuringutes ning energiamajanduses. See mõjutab kütmise ja jahutuse koormuste arvutamist, ehitus- ning arhitektuurilahendusi, talve- ja ohutuse prognoose ning põllumajandustootmise planeerimist. Inimeste igapäevane elu, riietus ja liikumine ning materjalide kasutus on samuti tihedalt seotud välisõhu temperatuuriga.

Faktorid ja erinevused. Välistemperatuur on tundlik ilmastikunähtustele, päev-e-böögile, kõrgusele ja linnast tulenevale soojusõhule. Linna- ja maapiirkonnas ning erinevates kõrgustel võivad temperatuurid märgatavalt erineda ning küünlad ja varustus mõjutavad ka mõõtmistulemuste võrdust. Nende andmete kvaliteet ja võrreldavus sõltuvad standardidest ja kontrollist.