Meteoroloogia

Meteoroloogia on teadus, mis uurib atmosfääri omadusi, õhu liikumisi ja nende mõju ilmale ning kliimale. See ühendab füüsikalised ja keemilised protsessid, mis toimuvad kogu atmosfääri ulatuses ning mõjutavad pinnal olevaid olendeid, loodust ja inimese tegevust. Meteoroloogia eristab ilmaaistinguid (lühiajaline ilm) ja kliimat (pikemaajalisem mustrid ja trendid).

Metoodikalt tugineb meteoroloogia vaatlustele ja arvutusmudelitele. Vaatlused kogutakse ilmateenistustest, meteoroloogilistelt sisselogimis- ja raadiovõrgustikelt, ballonitest (radiosoensidest), satelliitidelt ja andripazosõrmuselt ning kaugseirelt. Andmeid töödeldakse tõenäosuslikult ja integraalselt ning kasutatakse numbriliste ilmaprognooside (nedes ilmasõnades) mudeleid. Ennustamine hõlmab sünoptiliste kaartide koostamist, dinamika ja füüsika põhjal tehtud prognoose ning sageli ensemble- või probabilistilisi lähenemisi tuleviku ilmamuutuste hindamiseks.

Valdkonnad hõlmavad nii lühiajalist ilmastikku kui pikaajalist kliimat. Eraldi harud on dünaamiline meteoroloogia, füüsikaline meteoroloogia, sünoptika, klimatoloogia, aerai või agrarne meteoroloogia ning meteoroloogiline inventaristika. Meteoroloogia rakendused hõlmavad lennundust, meretransporti, põllumajandust, loodusõnnetuste ennetust ja kliimamuutuste hindamist ning otsuseid, mis põhinevad ilmastikulisel teabekogul.

Histoorias on arengu algus peamiselt seotud põlisvaatluste ning 19. ja 20. sajandi tehniliste edusammudega, mis võimaldasid kiiret andmeside ja mitme vaatlusaluse süsteemi integreerimise. Tänapäeval tegutsevad enamik riike riiklike ilmateenistuste eestvedamisel ning rahvusvaheline koostöö ja globaalne andmevahetus on meteoroloogia keskne osa. Molekulaarne mõjustus ja kliimamuutuste uuringud jätkavad erialase arenduse suunda.