Välistemperatuur

Välistemperatuur ehk välisõhu temperatuur on õhu temperatuur väliskeskkonnas. See on üks peamisi meteoroloogiliste ja kliimaga seotud näitajaid ning mõjutab hoonete energiatarvet, mugavust ja elukeskkonda.

Mõõtmine: Välistemperatuur mõõdetakse tavaliselt standardsete meteoroloogiliste mõõtmiste raames. Mõõtmiskohad asuvad umbes 2 meetri kõrgusel maapinnast, varjus ja ventileeritult, kasutades Stevensoni ekraani või sarnast ventileeritud kaitsekatet, mis vähendab otsese päikesevalguse mõju. Temperatuur esitatakse kraadides Celsius (°C). Vajadusel on olemas üleminekud Fahrenheitile (°F) või Kelvinile (K).

Mõju ja rakendused: Välistemperatuur mõjutab hoonete soojuskao suurust ja energiatarbimist. Kütmise ja jahutuse vajadus sõltub sise- ja väliskeskkonna temperatuuri erinevusest (ΔT). Seetõttu on välistemperatuur oluline osa hoonete energiatõhususe arvutustes, kliimauuringutes ja mugavuse hindamisel. See on aluseks ilmateenuste prognoosidele ja ajaloolistele kliimaprofiilidele.

Variatsioon ja muutused: Välistemperatuur kõigub ööpäeva jooksul ja aastaaegade lõikes. Geograafia, kõrgus, mere mõju ning linnastumine põhjustavad piirkondlikke erinevusi. Urbaniseerumine võib tekitada linnatemperatuuri efekti, mille tulemusel võivad öised ja päevasel ajalillingud temperatuurid erineda võrreldes avamaast.