väliskeskkonna

Väliskeskkonna mõiste tähistab kõiki väliseid tegureid ja jõude, mis mõjutavad ühe organisatsiooni, süsteemi või ökoloogilise keskonna toimetamist ja tulemusi, kuid mida see ei kontrolli. Väliskeskkond hõlmab majanduslikke, poliitilisi, õiguslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi ning keskkonnaga seotud tegureid ning sageli ka laiemat kultuurilist konteksti.

Organisatsioonide jaoks jaguneb väliskeskkond tavaliselt makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokeskkond hõlmab laiemat tausta, milles toimub tegevus, näiteks poliitika ja regulatsioonid, majandustingimused, demograafia, tehnoloogia arengud, sotsiaalsed trendid ja ökoloogilised muutused. Mikrokeskkond hõlmab tegureid, millega organisatsioon tihedalt suhtleb või mida ta mõjutab, nagu kliendid, tarnijad, ettevõtted konkureerivate liikmete, partnerid ja ka teised sidusrühmad.

Väliskeskkonna analüüs on oluline strateegilise planeerimise osa. Tüüpilised tööriistad on PEST või PESTLE (poliitika, majandus, sotsiaalne, tehnoloogiline, keskkonna ja õiguslikud tegurid) analüüsid, samuti trendide jälgimine, stsenaariumide loomine ja riskide hindamine. Analüüs aitab organisatsioonil mõista võimalusi ja ohte ning kujundada kohanemis- või konkurentsistrateegiaid.

Kokkuvõttes on väliskeskkonna mõistmine keskne osa nii ettevõtete kui ka laiemate süsteemide edukast toimetamisest, sest see kirjeldab tegurite tervikut, mida ei kontrollita, kuid mis määravad paljuski tulevaste tulemuste suuna.