vereringehaiguste

Vereringehaigused, ehk vereringesüsteemi haigused, hõlmavad haigusi, mis mõjutavad südame tööd ja veresoonte toimimist. Need haigused võivad olla ägedad või kroonilised ning võivad puudutada südant, aju, jalgu ja teisi veresoone. Õigeaegne diagnoos ja ravi vähendavad tõsiste komplikatsioonide riski ning võivad parandada elukvaliteeti.

Klassifikatsioon: peamised alamhulgad on kardiovaskulaarsed haigused, mis hõlmavad südamehaigusi (isheemiline haigus, südameinfarkt, südamepuudulikkus, arütmiad, südameklappide haigused) ning veresoonte haigused (ajuveresoone haigused nagu insult ja aneurüsmid, perifeerse verev veresoonte haigused, süvaveenide tromboos ja veenilaiendid).

Riskifaktorid: vanus, suitsetamine, kõrge vererõhk, kõrge vere kolesterool, diabeet, ülekaal, vähene kehaline aktiivsus, ebatervislik toitumine ning liigne alkoholitarbimine. Pärilik eelsoodumus ja teatud eluviisid suurendavad riski.

Sümptomid ja diagnoos: sümptomid võivad olla rindkerevalu või surve, õhupuudus, väsimus, minestus, jäsemete kipitus või turse ning äkilised neuroloogilised sümptomid ajuveresoone haiguste korral. Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel läbivaatusel ja lisauuringutel, näiteks elektrokardiogramm (EKG), südame ultraheli (echos), vereanalüüsid ja vajadusel aju või veresoonte uuringud (CT või MRI).

Ravi: sõltub haigusest; üldine eesmärk on vähendada tüsistuste riski ja parandada sümptomite kontrolli. Kasutatakse ravimeid nagu statiinid, trombotsüütidevastased ained või antikoagulandid, antihüpertensioonid ning diabeedi kontroll. Mõnel juhul on vaja veresoonte taastavat ravi, näiteks perkutset koronaarangioplastikat ja stendi paigutust, või südamekirurgia. Rehabilitatsioon ja elustiili muutused on olulised.

Ennetus: riskifaktorite muutmine, regulaarsed tervisekontrollid, vererõhu ja kolesterooli jälgimine, suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ning mõõdukas alkoholitarbimine. Varajane avastamine ja õige ravi vähendavad surma- ja puudeohtu.