veregruppide

Veregrupid ehk veregruppide süsteemid kirjeldavad eristuvaid antigeene eritundlike erütrotsüütide pinnal ning vereseerumis leiduvatest antikehadest tulenevaid erinevusi. Kõige olulisemad inimeste veregruppide süsteemid on ABO ja Rh, kuid lisaks on kirjeldatud mitmeid teisi süsteeme, mis võivad mõjutada transfusiooni ja raseduste kulgu.

ABO-süsteem määrab nelja peamise veregrupi: O, A, B ja AB. Erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid ning plasmas leiduvad antikehad anti-A ja anti-B. Sobimatu ülekantav veri võib põhjustada elundite ja kudede hemolüüsi. ABO pärandumine on ko‑dominantne: A ja B alleelid on domantsed, O on retsessiivne.

Rh-süsteem keskendub D-antigeenile. Rh-positiivne inimene kannab D-antigeeni, Rh-negatiivne mitte. Rh-täpsus on oluline raseduse ajal, kuna Rh-konflikt võib põhjustada loote hemolüütilist haigust ning vajadusel ennetavat anti-D immunoglobuliini raviarstil.

Tüppe ja sobivuse tagamiseks kasutatakse seroloogilist tüüpimist ja ristuvtestimist (crossmatching); kaasaegsed meetodid hõlmavad ka molekulaarsed tüpiseerimisi. Vereülekanded järgivad ranget sobivusreeglit, et vähendada hemolüütilisi reaktsiooniohtu. Erinevused populatsioonide lõikes võivad mõjutada levikut ja sobivust.

Haruldused: Bombay phenotype (Oh) ja Rhnull on äärmiselt haruldased veregrupid, mille esinemisel esindaktid võivad oluliselt piirduda transfusiooni valikuid. Ajalugu: ABO süsteemi avastas Karl Landsteiner 1901; Rh-faktori kohta saadud teadmised süvendasid 20. sajandi keskpaigas.