transfusiooni

Transfusioon ehk vereülekanne on meditsiiniline protseduur, mille käigus siiratakse patsiendile verd või verd sisaldavaid komponente doonorilt. Kõige sagedasemad materjalid on erütrotsüütide mass (punased vererakud), plasma ja trombotsüütide kontsentratsioonid. Transfusioone kasutatakse verejooksu kontrollimiseks, raske aneemia raviks ning operatsioonide või trauma järgselt hapniku transporti ja vereringe tagamiseks.

Doonorid on tavaliselt vabatahtlikud; doonorluse ohutus ja tooted kvaliteet on rangelt kontrollitud. Enne transfusiooni kontrollitakse saaja ja doonori ABO- ja RhD-tüübid ning vajadusel tuvastatakse antikehad ja teostatakse crossmatch, et tagada sobivus ja vähendada immuunreaktsioonide riski.

Protseduur hõlmab sobiva toote valimist ja manustamist ning patsienti jälgitakse infusiooni ajal. Transfusioonide üldine praktika võib hõlmata erütrotsüütide masside, plasma või trombotsüütide kontsentraatide kasutamist sõltuvalt kliinilisest olukorrast.

Riskid ja ohutus: transfusioon võib põhjustada allergilisi reaktsioone, febriilseid mittehemolütilisi reaktsioone, akuutset hemolüütilist reaktsiooni ning harva tõsiseid seisundeid nagu TRALI või TACO. Kõik transfusioonid teostatakse vastavalt juhistele ning patsientile järgitakse tähelepanelikkust infusiooni ajal ja järgnevatel tundidel.

Verekomponentide säilitamine ja logistika: erütrotsüüdid säilitatakse tavaliselt jahedas (2–6°C) kuni umbes 42 päeva, plasma on külmutatav ja säilitatav pikema aja jooksul, trombotsüüdid säilitatakse lühema aja jooksul ning neid hoitakse jahedas. Veredoonorlus ja transfusioonipraktika on tugevalt reguleeritud, et tagada ohutus ja tõhusus.