seroloogilist

Seroloogiline ehk seroloogia on immunoloogia valdkond, mis uurib veres ja teistes seerumiproovides toimuvaid immunoloogilisi protsesse. Seroloogiliste meetodite eesmärk on tuvastada antikehi või antigeene ning hinnata, kas isikul on olnud kontakt patogeeniga või kas ta omab immuunset vastust. Seroloogilisi meetodeid kasutatakse nii haiguste diagnoosimisel kui ka epidemioloogilises seiretegevuses.

Peamised meetodid hõlmavad ensüümiga seotud immunosorbenttesti (ELISA), immunofluorectsentsi teste, hemaglutinatsiooni ja Western blot'i. ELISA on laialdaselt kasutatav tundlike ja spetsiifiliste antikehade või antigeenide avastamiseks; Western blot kinnitab spetsiifilisust järgneva analüüsina; immunofluoresentsed testid võimaldavad visuaalset tuvastust mikroskoobi all; hemaglutinatsioon on vanem ja lihtsam meetod.

Rakendused hõlmavad diagnoosi, infektsioonide leviku hindamist ja vaktsineerimise mõju hindamist. Seroloogilisi teste kasutatakse sageli HIV, süüfilise, hepatiit B ja C ning borrelioosi avastamiseks, samuti seire- ja populatsioonipõhiste uuringute jaoks (seroprevalentsus).

Tõlgendus sõltub testi tundlikkusest ja spetsiifilisusest ning võib olla keeruline varases infektsiooni faasis või ristreaktsioonide tõttu. Seerumi tulemused peavad arvestama kliinilise pildi, ajastusega ja võimalikku korduvaid teste.

Ajaloos on seroloogia andnud olulise panuse nakkushaiguste diagnostikasse; ABO veregruppide avastamine ja laiemad seroloogilised meetodid aitasid mõista immuunvastust. Tänapäeval on seroloogia rahvusvaheliselt tähtis tööriist laborite diagnostikas ja haiguste seireks.