täiendõppimisega

Täiendõppimine viitab õppetegevusele, mis keskendub teadmiste ja oskuste täiendamisele, uuendamisele või säilitamisele peale esialgse hariduse omandamist. See hõlmab nii kutse- kui üldist enesearendust ning on sageli suunatud täiskasvanutele, kes töötavad või soovivad tööle naasta ning kohaneda muutuvate tööalaste nõudmistega.

Formideks on lühikursused, töötoad, seminarid, kaug- ja e-õpe, veebikursused, osalise tööajaga õpe ning moodul- või mikrokvalifikatsiooniprogrammid. Eesmärk on võimaldada kiiret reageerimist tehnoloogia arengule, regulatsioonide muutustele ning turu nõudmistele, ning soodustada upskillingut või reskillingut ning karjääriredeli arengut.

Täiendõppe pakuvad ülikoolid, kutseõppeasutused, eraõppepakkujad, tööandjad ja mittetulundusühingud. Rahaline tugi võib tulla riiklike koolitusprogrammide, Euroopa Liidu fondide või tööandja finantseerimisest. Õppetulemused võivad olla sertifikaadid, tunnistused või muud ametlikud tõendid ning sageli on võimalik arvestada varasema õppe tulemusi ning saada lõplik kutse- või kõrgkvalifikatsioon.

Täiendõppimine suurendab tööalaseid väljavaateid, soodustab karjääriredelil edenemist, aitab kohaneda digitaalse töökeskkonnaga ning edendab elukestvat õppimist. See soodustab ka tööandja ja töötaja vahelisele koostööle ning päevakajast oskuste baasi, mis on vajalik kiirete muutuste ajal.

Kvaliteedi tagamiseks kehtivad erinevad kvaliteedistandardid ja hindamismeetodid; õpitulemuste tunnustamine võib hõlmata sertifikaate või muid ametlikke tõendeid. Varasema õppe arvestamine ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) või riiklikud kvalifikatsiooniraamid võimaldavad õpiaineid võrrelda ja tunnustada ühtses süsteemis. Väljakutsed on kulu, aeg, paindliku õppe kättesaadavus ning töö- ja pereplaneeringute koormus.